Komisjon: Eesti majanduses on taas ohu märgid

Eestile on see esimene kord hoiatust saada.

„Ei ole paha, kui need kaks teemat rohkem pilti tuuakse, kuid see ei ole mingi üllatus,“ kommenteeris rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross. Palga ja tootlikkuse problemaatika on teada, seda tõi viimati välja ka Rahvusvaheline Valuutafond. „Aga alati on hea saada lisaanalüüsi.“

Komisjon hindab taolisi võimalikke riske tänavu viiendat aastat ja see on üks osa kriisi järel ELi riikide majanduspoliitika üle tugevdatud järelevalvest. Rootsi näiteks sai oma kuumava kinnisvaraturu pärast hoiatuse juba esimeses nn häireraportis ja ühe või teise probleemiga on mingi tasakaalutuse oht enam kui pooltel liikmesriikidel.

Sellise häire peale võetakse ilming – Eesti puhul siis kinnisvara hinnad ja palgakasv lähema vaatluse alla, et selgitada välja, kas ja kui tõsise probleemiga on tegemist ning kas selle arstimiseks oleks vaja poliitikat muuta.

„Kiire palgakasvu jätkumine võib negatiivselt mõjutada kulutaseme konkurentsivõimet,“ kirjutab Komisjon oma raportis Eesti kohta, märkides, et kiire palgakasvu on tinginud tööjõupuudus ja sisenõudlusest kannustatud majanduskasv, ent jätkuvalt ka järelevõtmine kõrgema arengutasemega riikidele.

Palgakasv ja soodsad laenutingimused on kannustanud kinnisvarahindade tõusu, mis on kiire eriti pealinna piirkonnas. Samas – kinnisvarasektoris tegid hinnad Eestis kriisi ajal tugeva korrektsiooni – nii ei pruugi praegune hinnatõusu tempo veel enesest suurt riski kujutada.

Kokkuvõttes juhib Komisjon tähelepanu, et Eesti majanduses on taas tekkinud ohu märgid, mis vajavad lähemat uurimist, et need jälle järsku korrektsiooni kaasa ei tooks. Selguse, kui tõsine probleem on, annab komisjon kevadeks.